Voore Külalistemaja

1. Suur Munamägi

Eesti ja Baltimaade kõige kõrgem magi, mille tippu on rajatud Suure Munamäe vaatetorn. Torni tipust avaneb imeline vaade üle Haanja kõrgustiku, ning samuti on võimalik vaadata üle metsade ja järvede. Teadaolevalt ehitati esimene vaatetorn Munamäele ligi 200 aastat tagasi ning viimane ehk kuues torn ehitati aastal 1939. Peale remonti on torni kõrgus 29 meetrit. Soovi korral on võimalik torni otsa sõita liftiga, kuid parema kogemuse saamiseks soovitatakse torni tippu minna jalgsi trepist. Hea ilmaga on tornist võimalik näha 50km kaugusele. Kogu Munamäe ümbruses on tunda ürgset õhkkonda, sest kogu loodus on puutumata ja täpselt selline nagu ta peab olema.

2. Meenikunno raba

Meenikunno raba on seiklejate seas väga populaarne koht. Samuti käiakse rabas koos perede ja sõpradega. Raba asub Räpina vallas, ning eriti populaarne on see koht linnuvaatlejate seas. Kuna tegemist on suure alaga, ning inimtegevus praktiliselt puudub, siis linnud kogunevad sinna ja väga lihtsalt on võimalik pidada jahti – küll fotoaparaadiga. Ringikujuline matkarada on 5,8km pikk ja kooseb 2,4km pikast laudteest ja 3,4km pikkusest metsarajast. Raja kõrvalt on võimalik leida 13 infotahvlit, millel olev info annab aimu, millised loomad seal pesitsevad ning samuti, kus parasjagu paiknetakse. Soovi korral on võimalik ennast suvel ka jahutada soojärvedes, mis asuvad raba alal.

3. Piusa koopad

Võru vallas asuvad Piusa liivakoopad on tekkinud inimeste tagajärjel. Aastatel 1922-1966 kaevandati nendel aladel käsitsi klaasiliiva. Tegemist on väga puhta ja peenikese liivaga, millest on võimalik toota klaasi. Praegusel hetkel on kõik koopad suletud, ning inimestel ei ole lubatud sinna sisse minna – kuna tegemist on varisemisohtliku kohaga. Giidi saatel on küll võimalik külastada muusemikoobast, kuid iseseisvalt on see rangelt keelatud. Koopad teeb veel eriliseks fakt, et see on Ida-Euroopa suurim nahkhiirte talvituskoloonia. Sooviga kaitsta nahkhiiri on kogu Piusa koobastik ning selle piirnevad alad looduskaitseala ning kehtivad vastavad reeglid.

4. Pühajärv

Otepää vallas asuv Pühajärv on piirkonna kõige kaunim järv oma viie saare ja käärulise kaldajoonega. Huvitava faktina võiks ära mainida, et Pühajärvest saab alguse ka Väike Emajõgi. Ümber järve on võimalik jalutada või sportida 12-kilomeetrisel matkarajal. Kogu rada on kaetud tugeva pinnasega, ning antud rada kasutavad treeninguteks ka paljud suusatajad, suvisel perioodil. Järve põhjapoolses tipus on olemas palliplatsid, mänguväljakud ja puhkekohad. Samuti on Pühajärve ääres SPA. SPA on külastajatele avatud igapäevaselt ning erinevate tervist turgutavate protseduuride kõrval on võimalik nautida ka basseinis suplust ja saunatamist. Pühajärve SPA-s on ka restoran, kus on võimalik broneerida laud ka vaatetornis, kust on võimalik näha kogu võrratut Pühajärve ja selle ümbrust.

5. Sangaste loss

Sangaste lossi projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius aastal 1874. Ehitustööd lossi kallal võtsid aega pisut üle seitsme aasta. Lossi teeb eriliseks erikujulised tornid ja telliste toon. Kõige pikemalt on lossi omanik olnud Friedrich Georg Magnus von Berg, kellele kuulus loos ligemale 50 aastat. Hiljem on lossil olnud väga palju erinevaid otstarbeid. Näiteks on lossi kasutatud heinaküüni ja pioneerlaagrina. Aastal 2000 andis majandusministeerium lossi omandi Sangaste vallale, mis asutas omakorda sihtasutuse ajaloolise ehitise korrashoiuks ja edasi arendamiseks. Praegusel hetkel tegutseb lossis hotell ja restoran, mida on soovi korral võimalik kõigil huvilistel oma ürituste korraldamiseks välja rentida. Lossi ümbruses on ka väga kaunis loodus ning dendropark, milles on võimalik jalutada ja aega veeta.

1. Voore Puhkekeskus

Võimalik on korraldada suurtele seltskondadele üritusi. Kokku on võimalik väja rentida viis erinevat saali, mis täidab ka kõige nõudlikuma ruumivajadusega üritusi. See tähendab seda, et kasutada on võimalik data-projektoreid, ekraane ja muid tehnoloogilisi lahendusi. Maksimaalselt mahub ruumidesse 200 inimest näiteks konverentsile, kuid miks ka mitte pidustuste otstarbel. Majutada on võimalik kuni 134 inimest, kuid kui peaks vaja minema rohkem magamiskohti, siis on Voore keskusel pakkuda ka praktiliselt piiramatu telkimisevõimalus. Tegemist on ääretult populaarse suve- ja talvepäevade korraldamise kohaga. Puhkekeskusel on suur hulk erinevaid kogemusi, et läbi viia just see parim ja meeldejääv üritus. Kindlasti tasub aegsasti oma soovist teada anda, sest populaarse koha puhul, nagu seda Voore Puhkekeskus on, ei või kunagi kindel olla kas soovitud kuupäevaks kohta on. Ürituse korraldamisel on võimalik kasutada keskuse poolset toitlustust. Pakutakse rikkaliku Rootsi laua stiilis hommikusööki ning lõuna- ja õhtusöögid on hubases restoranis. Peale söökide pakub Voore keskus ka saunakompleksi ja välibasseini. Lisaks on olemas ka suitsusaun ja kümblustünn, mis on just talvel väga huvitav lisa.

 

2. Toosikannu Puhkekeskus

Sarnaselt eelmisele keskusele on Toosikannu keskus samuti võimeline mahutama siseruumidesse ligi 200 inimest. Keskuse lähedal asub ka kena looduslik järv, kus suvel on võimalik ujuda ning miks ka mitte soovi korral kalastada. Samuti on järve ääres olemas eraldi grillmaja, kus saab ise head ja paremat grillida või teenuse korras teeb seda puhkekeskus. Kui niisama ajaveetmine ei paku pinget, siis on aastaringselt võimalik korraldada ATV-matkasi ning talvel mootorsaanimatku. Territooriumil on olemas ka lasketiir ja viburada, kus on võimalik täpsus proovile panna ning näiteks firmaüritusel ka erinevaid auhindu välja loosida vastavalt soovile. Kui seltskonnas peaks olema ka nooremaid inimesi ja lapsi, siis nende jaoks on olemas Eesti suurim hirveaed ja loomapark. Safari käigus on võimalik pidada jahti, küll fotoaparaadiga, erinevatele hirvedele ja kitsedele. Puhkekeskus asub Järvamaal, Türi vallas, Jõeküla külas, ning on väga lihtsasti leitav.

 

3. Paekalda Puhkekeskus

Nagu ka kõik teised puhkekeskused, pakub ka Paekalda keskus oma klientidele majutust, toitlustust ja erinevate ürituste korraldamist. Võrreldes teistega on võimalik Paekalda puhkekeskuses kõlastada veespordi- ja seikluskeskust. Kujutab see endast Rummu järve maagilisi veepealseid ja veealuseid paiku. Veepeal on olemas suur peokomplekt ja parvsaun, mida on võimalik kasutada aastaringselt. Talvel on tegemist jääpealse lahendusega. Kuna Rummu ümbruses on väga palju kena ja puutumata loodust, siis korraldatakse seal elektrirataste ja fatbike tüüpi ratastega ka matku. Ainulaadne lahendus Eesti mõistes on veepealsed tünnikämpingud – kujutavad nad endast silindrikujulist puidust ruumi, kus on see kõik ööbimiseks vajalik kahele inimesele. Selle sarnast teist Eestis ei ole, ning sobib hästi ka näiteks kellegile kingituseks või tähtpäeva veetmiseks. Loomulikult ei puudu keskusest ka veealused tegevused. Võimalik on snorgeldada, sukelduda ja sinna hulka kuulub ka võimalus varustust rentida, kui endal ei ole varustust kodus olemas. Võib kindlalt väita, et antud puhkekeskuses leiab igaüks endale midagi, mida teha ja igavust kindlasti ei teki. Kogu komplekt paikneb Keila linnast umbes 20 minutilise autosõidu kaugusel. Tallinnast tulles tuleb arvestada umbes 45 minutilise retkega. Kui peaks tekkima näiteks vajadus kellegile sünnipäevaks või tähtpäevaks midagi kinkida, siis võimalik on soetada ka kinkekaarte. Kinkekaartidel ei ole kindlat väärtust, kuid saab valida täpselt vastavalt oma vajadusele.

Asustus

Vooremaa on tihedalt asustatud vana kultuurmaastik. Vooremaa suurimad maa-asulad on Jõgeva, Laiuse, Palamuse, Äksi, Tabivere ja Lähte. Tegemist on keskmise suurusega külade ja linnadega, mis paiknevad sellel alal. Kõige suurem neist on Jõgeva, mida võib pidada ka Vooremaa keskuseks ja peamiseks kohaks, kus on suurim asustus. Rohkesti on seotud ka erinevaid lugusi seoses Kalevipoja muistenditega, samuti on Vooremaal olemas ka Kalevipoja muuseum. Suuremates külades ja alevikes on olemas ka põhikoolid ning lasteaiad.

Paiknemine

Saadjärve voorestik ehk teise nimega Vooremaa. Tegemist on maastikurajooniga Ida-Eestis, põhjast piirneb Alutagusega, idast ja lõunast Ugandi lavamaaga ning läänest Kesk-Eesti lavamaaga. Vooremaa puhul on tegemist Eesti kõige piiritletava maastikurajooniga. Ühelt poolt on see kõige suurem maastikurajoon Eestis aga samas on tegemist ka väga looduskauni rajoonina.

Vooremaa Puhkekeskus

Puhkekeskuses on võimalik korraldada üritusi ning samas ka puhkata. Puhkekeskus majutab tubades kuni 130 inimest ning soovi korral on võimalik ka telkida. Telkimisala on väga suur ning ruumi pärast ei ole vaja muretseda. Pakutakse erinevaid tubade, majade ja hotellitüüpi variante. Hotelliosas on kokku 66 ööbimiskohta, mis on sobilik suuremate gruppide majutamiseks. Lemmikloomasi on võimalik kaasa võtta vaid eelnevalt kooskõlastades ja lisatasu eest. Suvistel üritustel on võimalik võõrustada kuni 1000 külalist ning lisatasu eest on võimalik juurde tellida ka toitlustus. Õhtut on võimalik veeta vastavalt soovile näiteks tellides bändi suurde saali või miks ka mitte välisaali. Lõbusaks õhtuks on võimalik kasutada mõlemas saalis ka statsionaarset baari. Üldiselt kasutatakse baari koos keskuse poolse töötajaga, kuid soovi korral on võimalik seda ka ise teha. Lisaks privaatsele loodukaunile kohale on keskuses olemas ka grillimisvõimalus, spordiväljakud, saunad ja välibassein. Keskust on võimalik välja üürida jupi kaupa, kuid samas ka osade kaupa täpselt vastavalt vajadusele. Kui ise ei taha üritust korraldada, siis on võimalik ka keskusel lasta koostada kogu kava ja üritus.

Maastikukaitseala

Peamiselt asub see Jõgevamaal ja lõunaservas ka Tartumaal. Rikkus peitub selle kultuuriloolises väärtuses, kuid samas on tegemist ka täiesti ainulaadse maastikuvormiga. Tegemist on Eesti suurima voorestikuga ning seda peetakse üheks esinduslikumaks voorestikuks kogu Ida-Euroopa lauskmaal. Kindlasti on omad mõjutused kogus selles ka Kalevipojal ning selle ümber keerlevast temaatikast. Vastavalt eeskirjadele on tegemist kaitsealaga, kus on kaitstud praktiliselt kõik erinevad taimed ja järved ning muu selle juurde kuuluv. Keskkonnaministeerium hoiab pingsalt silma peal ning kõvasti takistatakse ka erinevaid ehitusi ning arendusi, et kaitsta maastikukaitseala.

Pinnavormid

Vooremaa on üks osa meie alal kujunenud omapärastest jäätekkeliste pinnavormide kompleksist. Antud komplekt on köitnud palju tähelepanu ka väljaspool Eesti piire ning teadlased üle kogu maailma on hämmingus voorte suure pikkuse ja korrapärasuse üle. Peamisteks pinnavormideks on rööbiti ja rühmiti esinevad voored, mis on esindatud künnistena ehk nende kalde nurk on alla kümne kraadi. Leidub ka seljakuid ehk nõlvasi, mille kalle on üle kümne kraadi. Põhjaosas paikneb kõrgeim voor – Laiuse voor, mis paikneb üle 140m üle merepinna ning seda peetakse ka Vooremaa peateljeks. Kogu Vooremaa teeb eriliseks selle järvede rohkus. Üldiselt on voorestikes järvede paiknemine küllaltki kaootiline ning võrreldes Eesti järvede rohkusega on see väga haruldane. Küll on aga kõik Vooremaal paiknevad järved küllaltki madalad ning kohati sooga kaetud. Ainuke järv, mis teistest erineb on Saadjärv oma rikkaliku taimestikuga ja läbipaistva veega.